Dieđát go don gii mearrida luossabivddus?

Luossa, guvžá ja valas lea čađa gaskka leamaš dehálaš resursa midjiide olbmuide. Mii lea máŋggas geat háliidat oaggut, ja dalle ii oktage vásttuhis olu oaggut. Eisseválddit leat ráhkadan máŋga lága ja njuolggadusa vai bivdu galgá leat guoddevažžan.

 

Almmolaš bivdohálddašeapmi

Luossa, guvžá ja valas leat dehálaš luondduresurssat. Oaggut dieid háliiduvvon guliid ja eará áššit mat daidda guosket, leat dárkilit stivrejuvvon, hálddašuvvon jus nu dadjá, eisseválddiin. Min riikkas lea Dálkkádat- ja birasdepartemeanta, Birasdirektoráhta, Stáhtahálddašeaddji, fylkagielddat ja gielddat mat hálddašit guollehálddašeami. Lea celkojuvvon luossa- ja jávrebivdolágas. Guollehálddašeapmi mearrida goas ja gos don beasat oaggut jogain ja mearas, ja mainna don beasat oaggut.  Eará maid dat maid mearridit lea gokko johka nohká ja go mearra álgá. 

 

Bivdoáiggit ja bivdobiergasat

Birasdirektoráhta Troandimis mearrida bivdoáiggiid ja makkár bivdobiergasat sáhttet geavahuvvot. Vai leat sihkkar ahte bivdonjuolggadusat šaddet nu riekta go lea vejolaš de lea direktoráhta nammadan 13 dutki čieža sierra universitehtas ja dutkanlágádusain. Dutkanjoavkku namma lea Vitenskapelig råd for lakseforvaltning ja dat guorahallet juohke jagi makkár dilis min luossanálit leat. Mii mearkkaša ahte sii árvvoštallet lea go doarvái gođđoluossa jogain go luossabivdu lea nohkan ja makkár uhkádusain lea stuorámus negatiiva váikkuhus guollenáliide. Vásáhusvuđđosaš diehtu galgá maid geavahuvvot. Nu lea čállojuvvon luonddumáŋggabealatvuođaláhkii. Dan sivas go dilit rievddadit luossajogaid gaskkas, mearrida Birasdirektoráhta sierra bivdonjuolggadusaid juohke áidna johkii ja mearraguovlluide. Gos dilli lea fuotni doppe lea bivdogielddus. Muhtun luossajogat rasttildit siidaguoimme riikkaid rájáid, ja dalle mearriduvvojit bivdonjuolggadusat ovttasbargguin eará riikkaiguin.

 

Eanaeaiggádat

Eanaeaiggádiin sihke johka ja mearra gáttiin lea oktovuoigatvuohta bivdit luosa, guvžžá ja vallasa. Spiehkastat lea ahte buohkat sáhttet mearas oaggut stákkuin ja giehtaváđuin, muhto dávjá dat maid lea sierra njuolggadusaid mielde. Máŋggas láigohit iežaset bivdorivttiid dahje vuvdet oaggunlobiid. Eanaeaiggádat luossačázádagain fertejit organiseret iežaset nu daddjon johkaoamastanjoavkkuide. Johkaoamastanjoavkkut sáhttet earret eará mearridat čavgadat bivdonjuolggadusaid iežaset johkii go dan maid Birasdirektoráhta lea mearridan, muhto sii sáhttet maid láivudit njuolggadusaid. Eanaeaiggát ii sáhte dan sivas oaggut iežas jogas jus guollehálddašeapmi ii leat ráhpan bivddu.

 

Rovvá Justitia lea lága ja rievtti symbola, gos miehkki ovddasta láhkagiehtaguššama, veakta oaivvilda fas dubmejeaddji doaibma ja livsku fas bealátkeahtesvuohta.

Vikiŋgat…

Bivdonjuolggadusat eai leat ođđa áššit. Vikiŋgagonagasat čálle luossabivdolágaid juo badjel 1000 jagi dassái, ja várra ledje juo njuolggadusat mearriduvvon dan ovdal juo.