Nååmesješelggon lea áibbas earenoamáš Atlánta luossa. Dat ii vánddar goassege áhpái, muhto orru olles eallima golgi čázis.
Dát unna guoláš leat olu áitagat, muhto lihkus mis leat máŋga vuogi gádjut dan! Visot dan birra sáhtát dás lohkat.
Mii lea relikta luossa (sáivaluossa)?
Relikta luossa, dahje sáivaluossa, ii mana goasse áhpái, muhto eallá olles eallima sáivačázis. Nååmesješelggon lea relikta Atlánta luossa.
Govva: Per Harald Olsen, NTNU
Nååmesješelggon eallá olles eallima jogas. Eanemusat liiko orrut dakko gokko lea garra rávdnji. Seamma ládje go eará luosat de nååmesješelggon gođđá čakčat. Duovvi dahká gođđinrokki ja čievrrain gokčá sahkanan meađđemiid.
Áragiđa meađđenseahkkaveajet boahtá olggos meađđemis. Go lea goaridan buot biepmu meađđenseahkas, de veajet boahtá bajás čievrras. Dalle álgá ohcat biepmu ja gilvalit saji alde jogas.
Nååmesješelggon bissu unnit eanet seamma guovllus gos šattai - olles eallima.
Daningo eai leat earát mat olles eallima ellet golgi čázis. Dat orru stuora goržžiid bajábealde bajit Nååmesjes – ja dušše doppe. Veajehat, dittit ja gođđoguolit ellet ovttas olles eallima.
Danin go eai leat nu máŋgga šat báhcán. Nååmesješelggona árbeláhtuin ii leat olu variašuvdna iige gierdda birasrievdademiid nu bures. Nååmesješelggon lea leamaš steŋgejuvvon bajit Nååmesjes sullii 9500 jagi. Danin dat lea genehtalaččat hui earálágán go luosat mat vudjet merrii – sihke luosat mat ellet vuollelis Nååmesjes, ja luosat eará Norgga jogain.
Daningo mii olbmot leat maŋemus 100 jagi billistan stuora osiid nååmesešelggona eallinguovlluin.
daningo nååmesješelggon lea áidnalunddot. Ii oktage eará luossa eale nu mot nååmesješelggon dahká. Jus nååmesješelggon nálihuvvá, de dan sadjái ii sáhte bidjat eará luosa. Ii gávdno oktage eará luossanálli mii ii gáibit vánddardit, ja mii olles eallima eallá golgi čázis, ja sihke duovit ja goadjimat leat rávisluosat go leat dušše 15–20 cm guhku.
Nååmesješelggon eallá dušše Nååmesje jogas. Dan lunddolaš eallinguovlu lea 85 kilomehtera guhkkosaš guovlu bajit Nååmesjes ja muhtun oalgejogat mat golget dohko. Nååmesješelggon ii vuoja gosage ja orru unnit eanet seamma guovllus olles eallima. Dat liiko buoremusat orrut čázis mas lea garra rávdnji.
Gođđoáigi lea čakčadálvvi. Nååmesješelggon lea unna luosaš, man meađđemat leat gosii seamma stuorrát go mearravánddardeaddji luosain: sullii 5 mm. Juohke duovis leat gaskamearalaččat 100 meađđema. Sahkanan meađđemiid roggá muttágis stuoru gođačievrraid sisa. Duovvi, mii lea dušše 20 cm guhku, ii nagot roggat go 5-7 cm.
Nååmesješelggonis dábálaččat leat mihtilmas sárgát gilggas olles eallima. Dat suorbmamearkkat hui bures kamuflerejit guoli golgi čázis. Nååmesješelggon lea iežas stuora gievrras áhkilvevssiiguin heivehallan eallit rávdnjás jogas.
Namsen. Govva: Eva B. Thorstad, NINA.
Divremáhtu lea nååmesješelggona deháleamos biebmu. Dat eai leat nu earenoamáš álbmát. Danin ferte dat unna guoláš garrasit bargat háhkan dihte doarvái biepmu. Boađusin das lea ahte nååmesješelggon ii šatta goassege nu stuoris, ja lea dušše 15-20 cm go gođđá.
Daningo nååmesješelggon lea nu unni, de das ii leat stuora árvu biebmun olbmuide. Go buohtastahttá Atlánta luosain, mii vuodjá merrii, ja biebmoluosain, de nååmesješelggonis ii leat ekonomalaš árvu. Dattetge lea dát hárvenaš unna luosaš hui árvvolaš. Dat sáhttá muitalit midjiide olbmuide mot luondu doaibmá. Danin das lea stuora suodjalanárvu.
Nååmesješelggon ja olbmot leat eallán ovttas measta 9500 jagi. Badjel 9400 jagi nååmesešelggon beasai eallit ráfis, muhto maŋemus logijagiid leat mii bahkken guoli eallinguvlui ja billistan olu. Danin lea nååmesješelggon garrasit áitojuvvon, ja dutkit jáhkket dat fargga nálihuvvá jus mii eat dál geahččal várjalit dan! Lihkus dutkiin leat olu árvalusat dasa maid sáhttá dahkat. Dan birra sáhtát
Kárta čájeha Nååmesječázadaga ja oalgejogaid namaid. Nååmesješelggona eallinguovllut leat ruoksadat. Mearravánddardeaddji luosa eallinguovllut fas ruonát. Lassin leat kártii merken fápmostašuvnnaid, fápmotuneallaid, goanstaráhppáid ja dan amas šlája geađgenoarssa leavvama.
Sárgon: Kari Sivertsen.
1952:s doaibmagođii Skorovas ruvke, ja suvrra metállačáhci gottii buot guliid Grøndalselvas ruvkke rájes gitta joganjálbmái Nååmesjes. Jáhkkimis dán jogas elii nååmesješelggon ovdal ruvkeáiggi.
Čáhcefápmohuksen lea dat rievdadus nååmesješelggona eallinguovllus mii eanemusat lea billistan. Čázadaga bajimus oasis lea olu čáhci váldon eret ja geavahuvvon elfápmobuvttadeapmái. Dat váikkuha 70 km guhku johkaguvlui, mii lea gosii olles nååmesješelggona eallinguovlu váldojogas. Lassin dat váikkuha guovtti oalgejohkii.
Govda Nååmesje johka baskkui go válde čázi eret. Eai olbmot liikon dan baskkes johkii ja govda, álás sáttogáttiide. Danin hukseje goanstašielmmáid alidan dihte čázi. Dalle šadde smávva, jaskes jávrrážat šielmmáid bajábeallái. Doppe dápmot liiko orrut, ja olbmot liikojit fas daid bivdit. Johka lea čábbábut oaidnit, muhto čáhci golgá áibbas siivvožit. Dasa ii liiko nååmesješelggon, dat liiko baicca garrasit rávnnjiide.
Geađgenoarssat leat smávva kárpaguolit, mat ellet hui čoahkis ja sáhttet hirbmadit laskat. Geađgenoarssat eai gula Nååmesjii. Olbmot vižže dan Ruoŧa jávrriin ja gilve jávrriide badjin Nååmesjes. Das lea leavvan viidát nååmesješelggona eallinguvlui. Geađgenoarssat liikojit buoremusat jaskesgolgi čáhcái, muhto sáhttá borrat nååmesješelggona biepmu.
Juohke jagi gaskal 1950 ja 1976 gilve máŋga duháha mearravánddardeaddji luossaveajeha nååmesješelggona eallinguvlui Aunefoss bajábeallái. Dat soitet nååmesješelggoniin gilvalan sihke biepmu ja saji alde. Lassin soitet muhtun smávit goadjimat gođđán nååmesješelggoniin. Dutkit leat gávnnahan ahte nååmesješelggona ja mearravánddardeaddji luosa čivggat šaddet mearravánddardeaddjit.
Vuolit Fiskumfossa 300 mehtera guhku guolleráhppá rahppui 1976:s. Áigumuš lei viiddidit mearravánddardeaddji luosa šaddanguovllu. 14 kilomehtera guhku guovllus goržži bajábealde leat dutkit gávdnan máŋga mearravánddardeaddji luossaveajeha. Seamma guovllus leat nååmesješelggoniid lohku hirbmadit njiedjan.
Vuolit Fiskumfossa guolleráhppá govva. Dan vehkiin mearravánddardeaddji luosat gorgŋot bajás nååmesješelggona eallinguvlui. Govven: Eva B. Thorstad.
Govva elguolásteaddjis Freavnanjohkes, mii lea oalgejohka bajit Nååmesjes, gos nååmesješelggon orru. Govven: Tone Løvold.
NNååmesješelggon orru máŋgga oalgejogain Nååmesjes. Mii eat ábut šat bahkket daid deháleamos oalgejogaide ja billistit nååmesješelggona ovdii.
Nååmesješelggon eallá dál vuolimus kilomehteris Grøndalselvas. Jáhkkimis dat elii badjelis ovdalgo Skorova ruvkket nuoskkidedje joga ja jávkadedje guoli jogas. Dál luitet olu unnit mirkkuid, ja guolit sáhttet fas orrut jogas. Dál sáhtášii sirdit nååmesješelggona goržžiid bajábeallái, gos ovdal elii.
Oalgejogat, gos dál eai leat nååmesješelggonat, sáhttet leat buorit eallinguovllut. Soaitá vejolaš sirdit nååmesješelggoniid bajás daidda oalgejogaide.
Nååmesje čáhcefápmorusttegiid doibmii leat dahkame ođđa njuolggadusaid. Jáhkkimis sii fertejit luoitit eanet čázi Nååmesje bajit osiide ja ovtta dehálaš oalgejohkii. Goas ja man olu, ii leat vel mearriduvvon. Dutkit sáhttet gávnnahit man olu eanet čázi nååmesješelggon ja eará eallit dárbbašit vai ellet buorebut. Dan gohčodit birasvuođđuduvvon čáhcejohtolat. Elfápmodoaimmahagat háliidit luoitit nu unnán čázi go vejolaš, ja geavahit dan baicca elfápmobuvttadeapmái.
Nååmesješelggon buoremusat liiko guoikás jogaosiide. Oažžun dihte dakkár johkagaskkaid fas, de sáhttá gaikut muhtun goanstašielmmáid. Earái šielmmáid fas sáhttá buoridit vai ráhkadit oanehit guoikkaid.
Dutkit oaivvildit ahte Fiskumfossa guolleráhppá berre steŋget mearravánddardeaddji lussii. Moatti jagis nååmesješelggon válddášii ruovttoluotta dehálaš eallinguovlluid ja laskkašii. Dat lea álkimus vuohki veahkehit nååmesješelggona.
Nååmesješelggona sáhttá sihkkarastit ealli genabáŋkkus. Dábálaččat dat mearkkaša ahte goadjimat ja duovit biddjojit gárrái ja bibmojuvvojit doppe. Dakkár rusttegiin leat doalahan mearravánddardeaddji luosaid máŋgga buolvvaid badjel, ja čivggaiguin leat huksen luossanáli. Go sirdá nååmesješelggona ođđa eallinguovlluide, de dat doaimmašii dego ealli genabáŋku gos nååmesješelggon eallá lunddolaččat.
