Dutkka guoli - dissekšuvdna
Dissekšuvdna mearkkaša čuohppat guoli ja gávdnat iešguđetlágan siskkit orgánaid. Dán bargobihttái dárbbašat jápmán guoli, - ii dárbbat leat luossa.
Gealbomihttomearit 7. ceahki maŋŋá
čilget muhtun orgánavuogádagaid rupmašis ja válddahit mo vuogádagat doibmet ovttas
čilget mo organismmaid sáhttá rátkit váldojoavkkuide, ja addit ovdamearkkaid iešguđetlágan organismmaid dovddamearkkaid
Šloagit sáhttet leat gelddolaččat! Govven: Tone Løvold
Bargobihttá:
Dutkat guoli lea gelddolaš. Dan sáhttá dahkat sihke siste ja olgun. Ii dárbbat leat luossa. Galmmihuvvon varas guoli, mii lea aitto máizan, sáhtát maiddái geavahit.
Eanas orgánat, mat mis olbmuin leat, gávdnojit maiddái guolis. Olu orgánain lea seamma doaibma olbmos go guolis, vaikko eai leat juste seammalágánat dahje eai doaimma juste seamma ládje. Oahppigihppagis “Gii ássá du jogas?” s. 17:s oainnát gokko siskkit orgánat leat luosas ja mii iešguđetge orgána doaibma lea.
Ovdalgo álggát, dus ferte leat:
guolli
skárrit dahje niibi
pinseahtta dahje sággi
aviisa
sihkkunbábir
bábir masa čálát orgánaid namaid
Dá oainnát unna biebmoluosažis muhtun orgánaid. Govven: Tone Løvold
Ná dagat
Rahpat guoli
Jus guolli lea unni, de sáhtát doallat dan ovtta gieđas ja skárriin/skieraiguin čuohppat, nugo govas. Jus guolli lea stuoris, de sáhtát bidjat dan gilgut ja čuohppat niibbiin dahje stuorábuš skárriin/skieraiguin. Bija aviissa vuollái.
Gávdnat orgánaid
Guoli oaivi ferte leat gurut bealde. De oainnát eanaš orgánaid go čuohpat cuohpa eret, nu mot govas.
Dutkka
Dál don leat gávdnan eanaš orgánaid ja sáhtát dutkagoahtit.
Gávnna dáid orgánaid:
Suovdi, váibmu, vuoivvas, blindsekker (guopmolágga?), dáđvi, čoalli ja monin.
Bija namaid rivttes sajiide báhpirii maid oaččut oahpaheaddjis. Go leat gávdnan buot orgánaid, de sáhtát veahá dutkat. Sáhtát gávdnat čoavjeseahka ja rahpat dan, ja geahččat maid guolli lea borran. Sáhtát luvvet čalmmi ja gávdnat guoli linssa. Linsa lea unnabinná láselágan jorbadas. Dutkka bániid, suovddi, njuni jna. Dat lea veahá ruivebargu, sihkkunbábir berre leat sadjagasas.
Dán filmmas oaidnit dorski dissekšuvnna. Das lea olu gelddolaš oahppu. Dat lea oalle guhkki, muhto it dárbbat geahččat olles filmma dál.
Bánit njuokčamis!
Muhtun guliin leat bánit njuokčamis. Guolli ii suoskka biepmu. Bánit dohkkejit buoremusat doallat biepmu gitta. Danin leat bánit njuokčamis buorit. Dápmohis leat bánit njuokčamis, muhto luosas eai leat.
Oahpaheaddjái
Soaitá buorre goansta oahppat orgánaid birra ovdalgo čuohppagohtet. Oahppigihppagis, mii lea dás vuolábealde, siidu 17:s čájeha guliid orgánaid. Čuovvovaš reaidduid dárbbašehpet:
- guoli
- skárriid dahje niibbi
- pinseahta dahje sákki
- aviissa
- sihkkunbáhpira
- báhpira masa čállá orgánaid namaid
Geavat vaikko makkár guoli, - ii dárbbat leat luossa. Sáhttá leat juogo varas guolli, dahje guolli mii lea leamaš galmmihuvvon.
Ohppiidgirji
Nationála luossaguovddáš oččoda nannosat luossanáli ja áigu nannet ádjagiid pedagogalaš resursan. Váldet mielde vásáhusaid ceahkkelanjas ja bidjet daid oktavuođaide maid vásihehpet olgun. Máŋga skuvlla lahka lea lagaš ája. Go vel stuorámus gávpogiin gávdnojit ádjagat maid luhtte sáhttá fitnat. Váldet oktavuođa minguin jus dárbbašehpet veahki, rávvagiid ja fágalaš lasáhusa.
Ohppiidgirji “Mat orrot du jogas?” sáhttá lea veahkkin sihke ovdabargui ja loahppabargui.