Mii lea predáhtor?
Loga teavstta, geahča video ja gávnnat mii predáhtor lea.
Gealbomihttomearit 7. ceahki maŋŋá
suokkardit ja válddahit iešguđetlágan biebmofierpmádagaid ja geavahit dáid digaštallat ovttasdoaibmama luonddus
čilget mo organismmaid sáhttá rátkit váldojoavkkuide, ja addit ovdamearkkaid iešguđetlágan organismmaid dovddamearkkaid
Tyrannosaurus rex bánit sáhtte šaddat gitta 30 cm guhkit! Govven: Tone Løvold
Predáhtorat bivdet ja goddet eará elliid
Tyrannosaurus rex lei eahpitkeahttá biergoborri. Dán ilgadis dinosaurusis, mii elii 66-68 miljovnna jagi áigi, sturro bánit olles eallima. Dat sáhtte šaddat gitta 30 cm guhkit. Jus das beasai bátni, de šattai ođđa sadjái. Tyrannosaurus rex lei predáhtor!
Mii gohčodit elliid, mat bivdet ja spedjet eará elliid, predáhtorin.
Sihke njiččehasat, lottit, guolit, divrrit ja eará ovttageardánis eallit nugo ovdamearkka dihte mearanásttit sáhttet leat predáhtorat. Gumpe bivdá, goddá ja borrá ruoiggu. Idjaloddi – sáhpána, beštor – girdidivrriid, dielkogobbá – lastadihkiid, hávga – eará guliid.
Geahča videofilmmaža dárkilit ja vástit gažaldagaide maŋŋel. Dás oainnát ealli mii bivdá ja darveha nuppi ealli jogas.
Filbma: Skandinavisk naturovervåkning
Gávnnat:
Mii dá lea elliid mii bivdá?
Makkár ealli dat bivdá?
Goabbá lea predáhtor?
Leat go don predáhtor?
Dábálaččat predáhtorat borret daid elliid maid goddet, muhto eai álo. Nu ahte go don viegadat čurotspeččoniin ja gottát čurohiid, de sáhtát gohčodit iežat predáhtorin. Don leat goit juobe predáhtor go leat návddašeame basson guoli maid ieš leat goddán.
Oahpaheaddjái
Dát filbmabihttá lea vižžon vákšunapparáhtas mii lea Lærdaljohgáttis Vestlánddas. Dat lea filbmejuvvon cuoŋománus. Lærdaljohka lea hui buorre luossajohka. Guolli filmmas lea rávis luossa mii jáhkkimis lea gođđán jogas mannan čavčča. Dat lei birgen dálvvi jogas ja lei vuodjame vulos merrii, biepmu ozus. Muhto de predáhtor rohkkáhii dan ja doaivumis gottii ja borai dan. Predáhtor lei ákču (steinkobbe hunn)/rohka (steinkobbe hann)/skávdu (årgammel steinkobbe) nammasaš njuorju. Rohka/ákču/skávdu ássá vuonas, muhto sáhttá vuodjat jogaide ja bivdit luosaid.
Dát bargobihttá heive bures go bargá fáttáin biepmusfierpmádat ja ovttasdoaibman luonddus.
Jeara gávdnojitgo eallit mat sáhttet leat sihke bivddáhasat ja predáhtorat.
Gohčo ohppiid válljet muhtun ealli, ja iskat (googlet) maid ealli borrá ja leago ealli šaddoborri, bivddáhas, predáhtor jna.
Ohppiidgirji
Nationála luossaguovddáš oččoda nannosat luossanáli ja áigu nannet ádjagiid pedagogalaš resursan. Váldet mielde vásáhusaid ceahkkelanjas ja bidjet daid oktavuođaide maid vásihehpet olgun. Máŋga skuvlla lahka lea lagaš ája. Go vel stuorámus gávpogiin gávdnojit ádjagat maid luhtte sáhttá fitnat. Váldet oktavuođa minguin jus dárbbašehpet veahki, rávvagiid ja fágalaš lasáhusa.
Ohppiidgirji “Mat orrot du jogas?” sáhttá lea veahkkin sihke ovdabargui ja loahppabargui.