Veajet
Veajet mas lea “niesti” čoavjjis – meađđenveajet. Foto: Arnt Mollan
Smávva luossačivggaid gohčodat mii veajehin. Go leat aiddo veajahahttojuvvon gohččoduvvojit meađđenveajehin. Meađđenseahkas lea buot biepmu maid luosaš dárbbaša vuosttaš eallinvahkuid. Go meađđenseahkka guorrana ferte veajet ieš bivdigoahtit biepmu.
Veajehat leat guollečivggat. Árra giđa rahčá luossaveajet beassat olggos meađđengaras. Meađđengaras ihtá uhca ártegis ráhkkanus mas lea seahkka čoavjjis. Seahkka lea meađđenseahkka mas lea ollu biepmu maid veajet dárbbaša. Veajet lea dego riegádan nisttiin. Veajet mas lea meađđenseahka gohčodat mii meađđenveajehin. Nu guhká go veajehis lea meađđenseahkka, de ii dárbbaš bivdit biepmu. Veajet bissu deanu gárggobotnis gos beassá stuorrut ja gievrut ovdal go vuodjala doppe eret bivdin dihte biepmu.
Dál álgá gilvu eará luossaveajehiiguin fidnet dan buoremus biepmu ja guovllu. Lea dehálaš suodjalit iežas čiehkádansaji ja háhkat doarvái biepmu. Veajehat borret oahtuid (plankton) mat bohtet rávnnji mielde, divremáđožii ja eará smávvaelliid mat ásset deatnobotnis.
Luossačivggat gohčoduvvojit veajehin vuosttaš jagi dat leat deanus.
Temperatuvrra mearrida
Lea čáhcetemperatuvrra mii mearrida goas meađđen veajahahttojuvvo, ja dát molsašuddá báikkis báikái. Dát áigodat luosa eallingearddis lea hearkkimus áigi. Sullii 80 % veajehiin jápmet vuosttaš guovtte mánus.
Meađđen mii veajahahttojuvvo. Foto: Arnt Mollan