Luossa ja olmmoš odne
Fluefiske er en kjær hobby for mange. Foto: Terje Tingbø
Dolgeguolásteapmi lea oallugiidda jiellat ájanas. Foto: Terje Tingbø
Johka, mas lea ollu luossa, govvida ekovuogádaga mii doaibmá bures. Danin lea luossa šaddan Norgga villa ja ráinnas čázádatluonddu symbolan. Mis leat olu jogat gos luossá loaktá bures. Dattetge leat olu unnit luosat dál go ovdal.
Juohke jagi 100 000 faláštallanguolásteaddji ja mearraluossabivdi illudit bivdináigodahkii. Ovdal guolásteaddjit eai heađisge luoitán guoli ruovttoluotta johkii. Dál lea bivdde- ja luoitte guolástanvuohki bivnnut olu báikkiin. Muhtun jogain luitet eanet go beali luosain ruovttoluotta johkii.
Luossa lea ain biebmu
Oallugiidda lea luossagaskabeaivi dehálaš oassi luondduvásáhusas ja árbevierus mii lea dasa čadnon. Luossa lea ain dehálaš biebmoresursa oallugiidda, ja muhtun báikkiin mearraluossaguolásteaddjit vuvdet luosa.
Unnit luosat dál go ovdal
Galle luosa máhccet ruovttoluotta ruovttujohkii juohke jagi, lea álo rievddadan. Maiddái vikiŋŋain ledje njuolggadusat luossabivddu várás, fuolahan dihte ahte doarvái luosat besset gođđit. Dál Norgga čeahpimus luossadutkit rávvejit eiseválddiid das ahte man olu luosa mii oažžut bivdit mearas ja jogain. Sii leat gávnnahan ahte dál leat unnit luosat go 40 jagi áigi. Dat lea eanas olbmuid sivva. Lihkus mii sáhttit váidudit dan vahága maid leat dahkan.
Luossadutkit addet buriid rávvagiid
Norggas mis lea ráđđi, mii gohčoduvvo Vitenskapelig råd for lakseforvaltning (luossahálddašeami dieđalaš ráđđi). Dasa leat čohkken luossačehpiid, geat juohke jagi buktet buriid ráđiid sidjiide geat mearridit luosa hárrái. Sii gozihit mot luossa birge máŋgačuođi Norgga jogain ja rehkenastet sullii galle luosa máhccet ábis ruoktot juohke jagi.
Dat mat eanemusat vahágahttet luosa
Luossahálddašeami dieđalaš ráđi áššečeahpit oaivvildit ahte dát bealit eanemusat vahágahttet luosa. Vearrámus lea bajimusas.
Gárgidan biebmoluosat ja luossadihkit vahágahttet luosaid eanemusat.
Luossabiebman lea stuora ja dehálaš ealáhus Norggas. Luossadihkki lea lunddolaš parasihtta mii loaktá bures doppe gos leat olu luosat. Vaikko guollešaddadeaddjit geahččalit jávkadit luossadihki sin rusttegiin, de leat olu báikkiin luossadihkit goitge laskan várálaš dásiide.
Unna luossasmolttaš, mii lea vuodjame áhpái, sáhttá álkit jápmit jus dasa darvánit beare olu luossadihkit.
Biebmoluosat muhtomin gárgidit. Muhtumat vudjet jogaide ja gođđet luosaiguin. Luossa lea 10 000 jagis heivehan iežas juste iežas johkii. Go biebmoluossa gođđá luosain, de ožžot čivggaid mat eai birge nu bures.
Čáhcefápmoreguleremat ja eará fysalaš sisabahkkemat leat hirpmus áitagat.
Lea vássán veahá áigi dan rájes go min jogaid stuorámus sisabahkkemat ledje. Olu jogaid regulereje háhkan dihte energiija. Eará stuora sisabahkkemat ledje ovdamearkka dihte luodda- ja šaldehuksemat.
Sáhttit dadjat nu ahte olu vahát lea juo dahkkon. Dál mii diehtit eambbo vahágiid birra, ja eat dáidde seamma ládje meaddit fas. Mii gal leat baicca njulgegoahtán boasttuvuođaid.
Suvrra arvi – boares áitta mii lea unnit dál
Suvrra arvi lea arvi maid fabrihkkasuovva lea nuoskkidan. Dat dagahii olu jogaid čázi suvrrisin ja mirkkolažžan lussii. Dál mii kálket olu jogaid, vai luossa sáhttá eallit jogas. Lassin lea fabrihkkasuovva maid ráinnodan.
Gubbeluossa – ođđa áitta man birra eat dieđe nu olu
Gubbeluossa lea luossašládja, mii rievtti mielde gullá jogaide, mat golget Jaskesmerrii. Gubbeluosa gilve Davvi-Ruošša jogaide. Dál dat lea lávdan Norgii. Gubbeluossa eallá eará ládje go min luossa, muhto dat gođđá jogain ja váldá min luosaid saji.
Dutkit eai dieđe riekta man olu gubbeluossa čuohcá lussii, muhto dan gal dihtet ahte dat lea áitta.
Gyrodactylus salaris – dađistaga unnit áitta
Uhca sáivačáhceparasihtaš Gyrodactylus salaris (gyro) gohčoduvvo luossagoddin. Jus dat njoammu johkii, de sáhttet measta buot luossačivggat jápmit. Norggas mii leat garrasit bargan jávkadan dihte dan parasihta, ja mii leat birgen dainna olu jogain. Danin áššečeahpit lohket ahte dát áitta lea unnon.
Govva: Jannicke Wiik-Nielsen, Veterinærinstituttet
Dát govva lea rievtti mielde čáhppes-vilges. Dat lea ivdnejuvvon, vai lea álkibut oaidnit dárkilit. Don oainnát parasihta darvvihanorgána. Mearkkaš rohkiid!
Lea áittan go mii jeavddalaččat bivdit beare olu
Mii diehtit dál eambbo das galle luosa máhccet ruovttoluotta ábis, galle mii bivdit, ja mot luosat dain iešguđetge jogain birgejit.
Vai mii eat bivdde beare olu luosaid, de leat ráhkadan njuolggadusaid, maid guolásteaddji ferte čuovvut. Dál mii gozihit ahte jogain leat doarvái gođđoluosat.