Áhpi
Atlántaáhpi lea stuoris! Mátki Norggas Davvi-Amerihkái lea guhkit go 4 000 km. Gaskamearalaččat dat lea 4 000 m čieŋu. Midjiide olbmuide lea áhpi heaggaváralaš sálttis, muhto ii lussii. Doppe dat guohtu iežas stuorisin.
Luossa lea ealátmátkkis ábis gaskal 1 ja 5 jagi ovdalgo máhccá ruovttoluotta iežas ruovttujohkii. Nuoramusat leat 1-2 kg ja boarrásepmosat fas eanet go 25 kg. Stuorámusain lea stuora njálbmi ja sáhttet borrat stuora bivddáhasaid, nugo rávis sallida. Unnimusain lea unna njálmmáš ja borrá olu sávšša ja silli guollemáđuid. Lussii lea dehálaš ahte gávdnojit olu bivddáhasat ábis. Dalle sáhttet sihke stuora ja smávva luosat borrat álbmámus biepmu, mas ožžot eanemus vuoimmi. Dálvet leat čáhcegierragiin unnit bivddáhasat lussii. Dalle sáhttá luossa buokčat máŋgačuođi mehtera bivdit biepmu.
Luossa lea njálgga biebmu
Unna luosaš mearas lea bivnnuhis bivddáhas. Olu guollešlájat, njuorjjut, bossut ja lottit liikojit borrat luosa. Danin lea dehálaš johtilit stuorrut vai ii borahala. Stuora luosas eai leat nu olu vašálaččat, muhto njuorju ja bossu gal lea álo váralaš. Luosas lea kamufláša ábis. Šelges gilggaid ja čoavjji lea váttis oaidnit vuolil go geahččá bajás čuvges čáhcegierraga guvlui. Čáhppes čielggi fas lea váttis lottiide oaidnit go luossa vuodjá čiekŋalis ja sevdnjes ábis.
Lieggaseamos badjin ja jiekŋagalmmas vuollin
Luossa vásiha sihke giđa, geasi, čavčča ja dálvvi ábis. Čuovga molsašuddá olu jagi čađa, earenoamážit davvin. Čáhcegierraga čáhcetemperatuvra lea veahá lieggasit geasset ja lulit osiin Davvi-Atlánttas. Golfrávdnji lullin fievrrida veahá liegga čázi davás gitta Svalbárdii. Davimusas golgá jiekŋagalbma čáhci jiekŋaábis. Doppe gos Golfrávnnji liegga čáhci deaivá galbma jiekŋačázi, gohčodit poláraravdan. Doppe lea earenoamáš olu biebmu lussii.
Ábi čiekŋalasas sáhttá čáhci leat vuollel 0 gráda. Mearračáhci lea sálttis iige galbmo ovdal go lea -1,9 gráda. Dalle dat lea losibut go lieggaset čáhci ja vuodju sevdnjes čiekŋalassii.
“Kaja” lei ovcci jagi go jámii.
Eanas luosat, mat mannet áhpái, eai boađe goasse ruovttoluotta. Eatnasat mat birgejit, fitnet dán mátkkis dušše oktii. Muhtumat nagodit guokte mátkki ja hui hárve golbma.
Etneelva duovvi Vestlánddas nagodii máŋga.
Go dutke čuoma luosas, man gohčodedje “Kajan”, de dutkit gávnnahedje olu dieđuid “Kaja” eallima birra. Son riegádii muhtun giđđabeaivvi 2008:s, ja manai vuohččan áhpái muhtun giđđabeaivvi golbma jagi maŋŋel.
“Kaja” lei ovcci jagi go jámii. Dassážii sus ledje leamaš vihtta guhkes áhpemátkki. Dutkit doivot dat lea máilmmiolahus.
Dihtetgo?
Mearračáhci lea mirku midjiide. Jus mii juhkat mearračázi, de min varra šaddá nu sálttis ahte seallat goiket ja mii maŋážassii jápmit. Luossa máhttá luoitit sáltti ovdalgo varra šaddá beare sálttis.
Luossa jođus ruoktot
Stuora ábis ii leat lussii nu álki dádjadit. Go vuolgá ruoktot, de geavaha iežas siskkit kompássa, mii láidesta rivttes geaidnoráigge riddui. Maŋemus oasi mátkkis dutkit jáhkket dat haksimiin gávdná rivttes joga.
Dat luosat leat measta ollen. Don oainnát ahte ii leat nu čieŋal dakko gokko vudjet, ja oainnát debbuid, mat čájehit ahte leat ain mearas. Oainnát maiddái muhtun luossadihkiid luosa alde. Go luossa olle johkii, de luossadihkit jápmet ja gahččet eret. Luossadihkit eai gierdda sáivačázi beare guhká.