Ođđajagimánnu

Borramuš jogas dálvet

Leago duođaid gávdnomis borramuš luossačivggaide dálvet? Galbma johka soaitá leat áibbas heakkaheapmi, muhto go vel ođđajagimánus gávdnet luossačivggat borramuša. Jogabotnis, geđggiid gaskka ja daid alde, johkačievrras ja čávdojuvvon ráhpái ellet bodneeallit dálvet. Galbmačázi dihte leat measta adjágasas. Máŋga girdi divrri ellet álggos vuos máhtun jogas. Go leat ollesšattus soajáiguin mii sáhttá bistit dušše moadde huššos váhkku geassit, de sáhttet eallit máhtun jogas guokte-golbma jagi. Mii mearkkaša ahte luossačivggain lea borramuš birra jagi. Erenoamážit civzzadivremáđut , luossadivremáđut ja ephemeroptera máđut leat dakkárat maid luossačivggat eanaš borret. Uhcimusaide lea leat čuoikamáđut dehálaš borramuš.

Maŋŋá go leat čuohtejagi juo buđđon jogaid elfápmogeavahussii de lea goalmmát oassi luossajogain čuozahuvvon johkabuođđumiiguin. Reguleremat sáhttet rievdadit jiekŋumiid, temperatuvrraid, čáhcejođu ja čáhcekvalitehta. Mii váikkuha joga eallimii, ja das sáhttá leat negatiiva konsekveanssat sihke lussii ja bodneelliide. Jogat sáhttet reguleremiid maŋŋá šaddat lieggasabbot dálvet, go lieggasut čáhci golggahuvvo magasiinnaid botnis. Dan sivas sáhttet luossameađđemat láddat árabut go dábálaččat, ja meađđemiid veajahahttin dáhpáhuvvá menddo árrat. Dan sivas sáhttet luossaveajehat badjánit čievrras fuones áigái dulvvi, temperatuvrraid dahje bodneelliid gávdnomis ektui.

Jikŋon johka lea buot buoremus luossačivggaide. Jiekŋa lea dego suodjelohkki mii addá stabiila dili, uhcánat oaidnimiid ja uhcánat streassa. Diekkár dilis gal badjel beali čivggain mat leat ceavzán dan vuosttaš geasi, cevzet maid dálvvi.