Áitojuvvon sáivaluossa – olbmuid váikkuheami birra

Namsblanken lea sáivaluossa, mii eallá dušše bajit osiin Nååmesje eanus Trøndelágas. Eai leat báhcán šat galle namsblank-luosa. Dán bargobihtás galggat teavstta, skárriid ja guovtti A4 árkka bokte oahppat manin.

Gealbomihttomearit 7. ceahki maŋŋá

reflekteret mo teknologiija sáhttá čoavdit hástalusaid, ráhkadit vejolašvuođaid ja dagahit ođđa dilemmaid
čilget biologalaš šláddjiivuođa mearkkašumi ja čađahit doaibmabijuid gáhttet biologalaš šláddjiivuođa lagašbirrasis
suokkardit ja válddahit iešguđetlágan biebmofierpmádagaid ja geavahit dáid digaštallat ovttasdoaibmama luonddus

Juohke háve go čuohpastit árkka, de namsblankena eallinguovlu gáržu.

Álggos fertet diehtit dán

Namsblanken lea sáivaluossa dahje relikta luossa. Sátni relikta mearkkaša “juoga mii bázii”.

Namsblankena gávdnat dušše bajit osiin Nååmesje eanus Trøndelágas. Doppe dat eallá olles eallima iige mana goassege áhpái, nugo dábálaš luossa dahká. Namsblanken liiko buoremusat garra rávnnjis.

Namsblanken lea eallán dáppe erremis sullii 9 500 jagi. Maŋemus jiekŋaáiggi eanaloktaneapmi dagahii luosa erremii. Dalle šadde stuora goržžit. Luosat bajábealde goržžiid jotke eallima doppe ja šadde namsblankenin, ja luosat vuolábealde goržžiid fas jotke vuodjamis áhpái nugo dábálaččat. Namsblanken lea álggos vuolgán atlantermearaluosas.

Dušše 60 jagi áigi gávdnoje olu namsblankenat. Dál eai leat beare galle báhcán, ja dat sáhttá oalát jávkat. Dás oahpat mii geavai.

Bargobihttá

Oza skárriid ja A4 árkka. Loga teavstta dás vuolábealde ja álgge čuohppat.

Árka lea namsblankena eallinguovlu nugo lei ovdalgo mii olbmot rievdadišgođiimet dan. 9500 jagi lei olles árka namsblankena eallinguovlu.

Mii mannat 70 jagi maŋos áiggis, ja geahččat mii dáhpáhuvai dan rájes otnážii.

Mii dárbbašeimmet el-rávnnji. Olu čáhci bajit osiin jogas stivrejuvvui nuppe guvlui ja máŋga čáhcefápmorusttega čađa. Dain báikkiin gokko gárttai unnit čáhci, šattai johka seakkibut. Nu unnui namsblankena eallinguovlu. Seammás unnui čázi leahttu dakko. Čuohpa guokte rimssu (1 cm) goabbat bealde árkka.
Olbmuid mielas lei heittot go johka šattai nu seaggi, ja háliidedje dan seamma govdadin go ovdal lei. Danin hukseje njeallje ceahki johkii. Ceahkit goazahedje čázi ja johka govddui (geahča gova badjelis). Muhto čázi leahttu unnui vel eanet. Čuohpa njeallje golmmačiegaga (dain galget 3 cm guhkkosaš ravddat) árkkas.
Mii dárbbašeimmet ain eanet el-rávnnji, ja gávnnaheimmet ahte jogas sáhtii viežžat eanet energiija. Danin hukseje vel njeallje ođđa fápmorusttega. Daid rusttegiid bajábealde šattai čáhci measta dego jávrin. Čuohpa njeallje unna kvadráhtaža (ravddat galget leat sullii 2 cm) árkkas.
Muhtumiid mielas lei buorre jurdda veahkehit mearrajohtinguoli stuora goržžiid bajás. Danin hukseje guollegorkŋohagaid. Namsblanken ja mearrajohtinluossa lea seamma šládja ja sáhttet čivgat. Dasto šattai gilvu sihke biepmu ja saji alde. Čuohpa golmmačiegaga (ravddat galget leat 2 cm guhku).
De ledje muhtun mátkkošteaddjit oaggume hui badjin jogas. Sii oggo ealli sevttiin (dat ii leat lohpi). Seaktin lei geađgenoarsa. Geađgenoarsa lea amas guollešládja dán jogas, ja dat sáhttá buktit dávddaid. Geađgenoarssat gárgidedje dahje luitojuvvo ja jođánit levve miehtá joga. Dat gilvalii namsblankeniin sihke biepmu ja saji alde. Čuohpa ovtta čiega árkkas.

Dál sáhtát geahčadit árkka. Dat čájeha mii lea báhcán namsblankena eallinguovllus maŋŋel go mii leat bahkken čázádahkii 70 jagi. Bihtát maid leat čuohppan eret, leat eallinguovllut mat eai šat anit namsblankenii.

Maid galggašeimmet bargat, du mielas?

Sáhttá go divvut muhtun guovlluid – liibmet muhtun bihtáid gitta fas?

Čáhcefápmorusttet

Čáhcefápmorusttet earáhuhttá golgi čázi energiija elektralaš fápmun. Golgi čáhci joraha čáhcejuvlla mii gohčoduvvo turbiidnan. Earáhuhttin dáhpáhuvvá generáhtor nammaduvvon mašiinnas, mii lea ovttastahtton turbiidnii.

Ceahkki

Ceahkki lea vuollegis buođđu mii buođđu osiid jogas. Ceahki badjelis johka govdu, muhto leahttu unnu.

Guollegorkŋohat

Guollegorkŋohat lea goansta goargŋungeaidnu guollái. Gorkŋohaga juohke ceahkkái leat deavdán čázi. Dainna lágiin rahpet geainnu guollái, gokko lunddolaččat ii livčče beassan, ovdamearkka dihte alla goržži bajás.

Oahpaheaddjái

Dát bargobihttá lea konkrehta ovdamearka das mot olbmo dagut sáhttet gáržžidit olu elliid eallinguovllu. Bargobihttá guoskkaha maiddái fáttáid dego fápmobuvttadeapmi ja eanaloktaneapmi.

Láže álggos áiggi teavstta lohkamii ja čuohppamii. Juohke oahppi sáhttá ieš dahkat dan, muhto doaibmá maiddái bures fárrolaga bargat. Sádde árkka ja skárriid birra vai eatnasat besset čuohppat.

Go lehpet geargan čuohppamis árkka, de sáhttibehtet reflekteret ja digaštallat luohkás:

Mii dien mielas galggašii dahkkot?

Leago vejolaš divvut juoidá (sáhttitgo liibmet muhtun bihtáid fas gitta)?
Sáhttitgo joatkit “čuohppat” (omd. hukset eanet fápmorusttegiid)?

Iskan dihte lohkanipmárdusa, de sáhtát jearrat dáid gažaldagaid:

Manne šadde unnit namsblankenat go johka seakkui? Eallinguovlu hedjonii, -eai lean šat doarvái čiehkádanbáikkit iige doarvái biebmu buohkaide.
Manne mii dadjat ahte namsblankena eallinguovlu unnui go hukseje cehkiid ja johka govddui? Nnamsblanken liiko garra rávnnjis.
Manin dadjat ahte namsblankena eallinguovlu gáržžui go mearrajohtinluossa bođii namsblankena guvlui? Šattai gilvu biepmu ja saji alde.
Go ođđa šlája buktet muhtun luonddubirrasii, manin dat vaháguhttá? Ddávddat, gilvu biepmu ja saji alde.

Čuohppanárka