Loga ja oahpa jiekŋaáiggi ja sáivaluosaid birra
Guokte áibbas sierranas luossašlája Norggas eai bargga seamma ládje go eará luosat. Eará luosat vudjet merrii guohtut, muhto dát sierranas luossašládja gal bissu ruovttus – olles eallima. Loga teavstta ja oahpa manne nu lea gártan.
Gealbomihttomearit 7. ceahki maŋŋá
čilget mo organismmaid sáhttá rátkit váldojoavkkuide, ja addit ovdamearkkaid iešguđetlágan organismmaid dovddamearkkaid
čilget biologalaš šláddjiivuođa mearkkašumi ja čađahit doaibmabijuid gáhttet biologalaš šláddjiivuođa lagašbirrasis
čilget mo geologalaš birrajohtin, baldotektonihkka ja olgguldas fámut leat mielde hábmemin ja rievdadeamen iešguđet eanadagaid
Maŋemus jiekŋaáiggis lei eanas Eurohpa jieŋa vuolde.
Jiekŋaáigi, eanaloktaneapmi ja luosat
Leat leamaš máŋga jiekŋaáiggi. Maŋemus jiekŋaáigi lei áigodagas gaskal 110 000 ja 10 000 jagi áigi. Dalle lei eanas Eurohpa jieŋa vuolde. Nie álgá Norgga luosa historjá.
Eatnamat loktanedje
Assámussan jiekŋa lei gitta 3 km assái. Go jiekŋa suttai, de golggiidedje jogat. Meara luosat gávdne jođánit jogaid ja ávkkástallagohte daid. Go lossa jiekŋa jávkkai, de eatnamat loktanišgohte. Muhtun sajiin loktanedje eatnamat earenoamáš bajás. Jogaide šadde smávva ja stuora goržžit. Muhtun goržžit šadde beare alladat vel dan lášmadeames lussii. Luossa fertii gávdnat gođđinbáikkiid stuora goržžiid vuolde.
Njealji stuora goržži badjelis dáhpáhuvvet ipmašat
Go eai šat boahtán luosat ruovttoluotta guovlluide mat ledje bajábealde stuora goržžiid, de jápme luosat doppe. Muhto njealji Norgga stuora goržži badjelis dáhpáhuvve ipmašat. Vaikko ábis eai boahtán ođđa luosat, de doppe badjin dattetge luosat birgeje. Doppe sáhtte sihke goadjimat ja duovit, mat ledje báhcán, gođđit almmá vuodjamis áhpái. Nu sáhtii luossa ain gođđit ja birget dan njealji stuora goržži bajábealde.
Errejuvvon luosat
Stuora goržžiid bajábealde dat elle erremis eará luosain mat johte merrii. Dat guhto maid juo gávdne jogas, ja danin eai šaddan nu stuorrát. Luossašlájat, mat nie ellet, leat hui hárvenaččat. Daningo báhce luosat dološ guovlluide, de mii gohčodit daid relikta luossašládjan, dahje sáivaluossan. Sátni relikta mearkkaša “juoga mii bázii”.
Unna luosaš
Sáivaluossa lea seamma šládja go luossa mii vuodjá áhpái. Go sáivaluosat eai vuoja áhpái, de fertejit birget dainna biepmuin maid gávdnet jogas. Danin eai šatta nu stuorrát. Govas oainnát rávis sáivaluosa.
Govven: Hans Mack Berger
Gažaldagat
Njealji sáivaluossašlájas leat mii dađi bahábut jávkadan guokte. Dál leat dušše guokte báhcán. Oza neahtas mii daid namma lea.
Gos Norggas dat gávdnojit?
Gávnnat makkár dilli dain lea, ja leago mihkkege mii áitá daid.
Leatgo ovtta oaivilis, vai it, dása: “Go juo eai šatta nu stuorrát, de ii leat nu dehálaš daid suddjet”. Digaštallet luohkás.
Oahpaheaddjái
Álggos berre leat geahččan luosa eallingearddi, vai ipmirda dán historjjá. Ahte luossa vuodjá jogas áhpái guohtut ja stuorrut. Ja ahte máhccá ruovttoluotta johkii gođđit. Norggas mis leat guokte sáivaluossašlája; Namsblanken ja Byglandsbleka. Dat ellet dušše sáivačázis, eaige vuoja áhpái guohtut.
Eanaloktaneami sáhttá govvidit go deaddá soktagummi bihtá steaččasin. Dađistaga go ložžet deattu, de bihttá stuorru. Čuohpa hámiid soktagummebihttái nu ahte ihtet muhtun alážat go ložžet deattu.
Sáhttá leat vuogas geahččat bargobihtá “Áitojuvvon luossa – olmmošlaš váikkuheami birra” ovdal go digaštallet “čuoččuhusa” bargobihtás.
Ohppiidgirji
Nationála luossaguovddáš oččoda nannosat luossanáli ja áigu nannet ádjagiid pedagogalaš resursan. Váldet mielde vásáhusaid ceahkkelanjas ja bidjet daid oktavuođaide maid vásihehpet olgun. Máŋga skuvlla lahka lea lagaš ája. Go vel stuorámus gávpogiin gávdnojit ádjagat maid luhtte sáhttá fitnat. Váldet oktavuođa minguin jus dárbbašehpet veahki, rávvagiid ja fágalaš lasáhusa.
Ohppiidgirji “Mat orrot du jogas?” sáhttá lea veahkkin sihke ovdabargui ja loahppabargui.