Leatgo seamma lášmat go luossa?
Luossa lea hirbmat lášmat, ja das lea buorre leahttu ja dávggasvuohta. Dán barggus beasat mihtidit leatgo seamma lášmat go luossa!
Gealbomihttomearit 7. ceahki maŋŋá
jearahit ja ráhkadit hypotesaid luonddufágalaš fenomenaid birra, identifiseret variábeliid ja čohkket dieđuid gávdnan dihtii vástádusaid
earuhit áicamiid ja jurddabohtosiid, organiseret dieđuid, geavahit sivva-váikkuhus-ákkastallamiid, konklušuvnnaid dahkat, árvvoštallat boasttugálduid ja ovdanbuktit gávdnosiid
čilget mo organismmaid sáhttá rátkit váldojoavkkuide, ja addit ovdamearkkaid iešguđetlágan organismmaid dovddamearkkaid
Don sáhtát viehkat, muhto luossa ii sáhte.
Lášmes luossa
Luossa lea hirbmat lášmat. Das lea torpedohápmi ja danne álkit čierasta čázi čađa. Das leat gievrras deahkit ja guhkes, gievrras áhkilveavssit. Luossa sáhttá sihke johtilit vuodjat, ja guhkit gaskkaid vuodjat vaikko man guhká.
Man jođánit luossa sáhttá vuodjat, ja man bajás njuiket áibmui, boahtá máŋgga áššis.
Stuora luosat nagodit sihke vuodjat jođáneappot ja njuiket badjelii go unnit luosat.
Luossa lea molssaliekkas. Dat mearkkaša ahte luossa lea seamma liekkas go čáhci gos orru. Jus čáhci lea hui galmmas, de luossa njoahcu. Go čáhcetemperatuvra lea gaskal 13-18 gráda, de luossa vuodjá jođánepmosiid ja njuike bajimusat.
Muitonjuolggadussan lea ahte luossa sáhttá vuodjat gitta 10 geardde iežas guhkkodaga juohke sekundda.
Jus galgá sáhttit njuiket hui bajás, de ferte luossa viežžat buori leahtu. Čázi leahttu lea maiddái dehálaš. Stuora luossa mii viežžá buori fártta, sáhttá njuiket sullii 4 mehtera áibmui.
Bargobihttá:
Teavstta dieđuid vuođul galggat rehkenastit man guhkás 70 cm guhku luossa sáhttá vuodjat 10 sekunddas.
Mii olbmot viehkat jođáneappot go vuodjat. 100 mehtera viehkama máilmmiolahus lea 9,58 sekundda, ja 100 mehtera vuodjama máilmmiolahus fas lea 46,91 sekundda. Manne son nu lea? Geahččal ieš. Man guhkás nagodat viehkat 10 sekunddas? Ráhkat tabealla joavkku bohtosiin.
Mihtit iežat guhkkodaga, ja rehkenastte galle iežat guhkkodaga don viegat juohke sekunddas. Ráhkat tabealla olles joavkku bohtosiin.
Ii oktage nagot njuiket 4 mehtera njuolga áibmui. Holganjuikema bálkestanlávkkiin máilmmiolahus lea 2,45 mehtera. Gávnnat man bajás don nagodat njuiket buori bálkestanlávkkiin. Ráhkat tabealla olles joavkku bohtosiin.
Luosas lea torpedohápmi mii álkit čierasta čázi čađa. Sárgon: Robin Ade
Luossa lea sihke snáhpis ja sávri
Stuora deahkki (dat guvgesrukses cuohppa mii dahká measta olles luossačielgečaská) lea “ruohtastan- ja njuikundeahkki”. Ruškes cuohppa lagamus náhki gilgasáhcoorgána bakte lea dat sávrres “vuodjandeahkki”. Dan luossa geavaha go vuodjá guhkes mátkki áhpái.
Oahpaheaddjái
Dát bihttá gáibida veahá saji. Dan sáhttá čađahit skuvlašiljus. Juohke joavkkus berrejit leat 4-5 oahppi. Áidna maid dárbbašehpet lea mihttobáddi ja diibmu mii čájeha sekunddaid.
Sáhttá ávžžuhit ohppiid čájehit iežas bohtosiid earáide.
Bargobihtá sáhttá maiddái viiddidit gažaldagaiguin leahtu hárrái mehtera juohke sekunddas.
Fasihtta gažaldat 1
Luossa vuodjá 10 iežas guhkkodaga juohke sekundda. 70 cm guhku luossa lea de vuodjan 70x10=700 cm (7 mehtera) 10 sekunddas.
Ohppiidgirji
Nationála luossaguovddáš oččoda nannosat luossanáli ja áigu nannet ádjagiid pedagogalaš resursan. Váldet mielde vásáhusaid ceahkkelanjas ja bidjet daid oktavuođaide maid vásihehpet olgun. Máŋga skuvlla lahka lea lagaš ája. Go vel stuorámus gávpogiin gávdnojit ádjagat maid luhtte sáhttá fitnat. Váldet oktavuođa minguin jus dárbbašehpet veahki, rávvagiid ja fágalaš lasáhusa.
Ohppiidgirji “Mat orrot du jogas?” sáhttá lea veahkkin sihke ovdabargui ja loahppabargui.