Biepmusfierpmádat jogas ja ábis – deavdde olles távvala
Dán bihtás oahpat eanet biepmusráidduid ja biepmusfierpmádagaid birra maidda luossa gullá.
Gealbomihttomearit 7. ceahki maŋŋá
čilget mo organismmaid sáhttá rátkit váldojoavkkuide, ja addit ovdamearkkaid iešguđetlágan organismmaid dovddamearkkaid
čilget biologalaš šláddjiivuođa mearkkašumi ja čađahit doaibmabijuid gáhttet biologalaš šláddjiivuođa lagašbirrasis
evttohit doaibmabijuid gáhttet biologalaš šláddjiivuođa davviguovlluin ja addit ovdamearkkaid árbevirolašmáhtu mearkkašupmái luondduhálddašeamis
suokkardit ja válddahit iešguđetlágan biebmofierpmádagaid ja geavahit dáid digaštallat ovttasdoaibmama luonddus
Gávnna vástádusaid ja ráhkat biepmusfierpmádaga
Eallingearddis luossa ássá sihke jogas, mearas ja ábis. Dát birrasat leat hui iešguđetlágánat sihke go guoská biepmusdivrriide (divrrit maid luossa borrá) ja predáhtoriidda (eallit mat borret luosa).
Don oaččut lihpu oahpaheaddjis. Lihppui lea čállon divrri dahje ealli namma mii lea vižžon listtus dás vuolábealde.
Njivli/birralávži, vårfluelarve (fanasdivremáhtu), steinfluelarve (máhtu), dolgečuoikamáhtu, guoikgáhrit, gođđoluossa, dápmotčivga, luossačivga, mearagoaskin, dápmot (jogas), goalsi, čeavrris, njuorju, luossa mearas, guvžá, skávhli, skárfa, áhkalakkis, dorski, sáidi, fáhkan, boggi, luoddu, bleahkkaguolli.
Oza dieđuid dan ealli dahje divrri birra maid ožžot, ja vástit gažaldagaide:
Leago du ealli šaddoborri vai boraspire, vai sihke ja?
Gullágo du ealli sáivačáhcái vai merrii, vai sihke ja?
Gávnnatgo ovtta ealli/divrri listtus maid du ealli borrá?
Gávnnat go ovtta ealli/divrri listtus masa du ealli lea biebmun?
Ráhkat biepmusráiddu
Go leat vástidan gažaldagaide 3 ja 4, de sáhtát ráhkadit biepmusráiddu. Čále dan vaikko gokko távvalii. Vuovddi biepmusráiddu ovdamearkan lea: bihcebáhcesiepmanat —> oarri —> neahti.
—> mearkkaša “lea biebmun”
Ráhkat biepmusfierpmádaga távvalii
Go buohkat leat ráhkadan iežaset biepmusráidduid duokko dákko távvalii, de galgabehtet sáhcut ođđa njuolaid ja geahččalit laktadit biepmusráidduid oktii. Dalle ráhkadehpet biepmusfierpmádaga. Šaddá oalát moivi!
Dál oaidnibehtet ahte luonddus leat earenoamáš olu biepmusráiddut, mat oktii dahket biepmusfierpmádagaid.
Biepmusfierpmádat, mii lea távvalis, lea dahkkon dušše ovtta šlája vuođul – luosa!
Dihtet go….
Don ieš maid gulat olu biepmusráidduide ja biepmusfierpmá-dagaide. Lihkus ii oktage bora du. Don leat biepmusráidduid bajimusas.
Oahpaheaddjái
Ovdalgo bargagoahtibehtet dáinna bargobihtáin, de dáidá leat vuogas geahčadit luosa eallingearddi. Oahppit fertejit ipmirdan luosa eallingeardi ja ahte dat rievddada eallima čađa. Luossa ja dápmot gođđet jogas, ja dušše doppe sáhttá gávdnat luossačivggaid, dápmotčivggaid ja gođđoluosaid ja gođđodápmohiid.
Bargobihtá sáhttibehtet loahpahit ságastallamiin luohkás luonddu ovttasdoaibmama birra. Mii dáhpáhuvvá jus mii váldit eret ovtta ealli távvalis? Váldde eret luosa ja geahča mii de dáhpáhuvvá? "Luossa luonddus" siiddus sáhttibehtet lohkat daid iešguđetge birrasiid birra gos luossa eallá. Doppe čuožžu maiddái maid luossa borrá ja mat borret luosaid.
Bargobihtá sáhttá geavahit go ságastallá ekologiija ja biologalaš šláddjivuođa birra ja gullevaš doahpagiid birra.
Šládjalisttuid gávnnat fiillas mii lea biddjon mielddusin. Čálit, čuohpa ja juoge.
Ohppiidgirji
Nationála luossaguovddáš oččoda nannosat luossanáli ja áigu nannet ádjagiid pedagogalaš resursan. Váldet mielde vásáhusaid ceahkkelanjas ja bidjet daid oktavuođaide maid vásihehpet olgun. Máŋga skuvlla lahka lea lagaš ája. Go vel stuorámus gávpogiin gávdnojit ádjagat maid luhtte sáhttá fitnat. Váldet oktavuođa minguin jus dárbbašehpet veahki, rávvagiid ja fágalaš lasáhusa.
Ohppiidgirji “Mat orrot du jogas?” sáhttá lea veahkkin sihke ovdabargui ja loahppabargui.