Gávnna dápmoha ja rávddu erohusaid ja ovttaláganvuođaid
Dán bargobihtás galggat gávdnat dápmoha ja rávddu erohusaid ja ovttaláganvuođaid. Geavat Ustit-diagrámma vai šaddá álkibut.
Don oahpat veahá guliid birra, ja oahpat praktihkalaš vuogi buohtastahttit dieđuid.
Gealbomihttomearit 7. ceahki maŋŋá
čilget mo organismmaid sáhttá rátkit váldojoavkkuide, ja addit ovdamearkkaid iešguđetlágan organismmaid dovddamearkkaid
earuhit áicamiid ja jurddabohtosiid, organiseret dieđuid, geavahit sivva-váikkuhus-ákkastallamiid, konklušuvnnaid dahkat, árvvoštallat boasttugálduid ja ovdanbuktit gávdnosiid
Ustit-diagrámmain sáhtát buohtastahttit, ja gávdnat erohusaid ja ovttaláganvuođaid. Ustit-diagrámma sáhttá leat buorre veahkki máŋgga fágas.
Gávnna ustit-diagrámma vehkiin erohusaid ja ovttaláganvuođaid dápmohis ja rávddus.
Ná dagat:
Loga fáktáteavstta juogo dápmoha dahje rávddu birra, maid oaččut oahpaheaddjis.
Čále fáktádieđuid dan guoli birra maid ožžot.
Oahpaheaddji sárgu guokte kolonna távvalii, ovtta dápmohii ja ovtta rávdui. Dasto čállibehtet searválaga goabbatge guoli fáktádieđuid.
Sárggo Ustit-diagrámma, -guokte gierddu mat veahá badjálastet.
Guovttes ja guovttes barget ovttas ja bidjet dieđuid, mat leat kolonnain, rivttes sadjái diagrámmii. Dápmoha girdui bidjabehtet fáktáid mat gusket dušše dápmohii, ja rávddu girdui fas fáktáid mat gusket dušše rávdui. Dakko gokko gierddut duppalastet, bidjabehtet oktasaš fáktáid.
Gehččet gárvves diagrámma, ja digaštallet luohkás leatgo rávddus ja dápmohis olu dahje unnán ovttalágánvuođat.
Naba dorski?
Lasit Ustit- diagrámmii ovtta vel gierddu. Loga teavstta dorski birra, dahje geavat dan máhtu mii dus ovdalaččas lea dorski birra, ja gávnna erohusaid ja ovttaláganvuođaid rávdduin ja dápmohiin.
Oahpaheaddjái
Jus oahppit leat oadjebasat Ustit- diagrámmain, de sáhttet bargat iehčanassii dahje smávit joavkkuin. Dattetge lea jierpmálaš fárrolaga čoahkkáigeassit. Jus ehpet leat ovdal bargan Ustit- diagrámmain, de sáhttá leat goansta geavahit álkes ovdamearkkaid, maid oahppit dovdet bures. Buohtastahte ovdamearkka dihte beatnaga ja bussá, dahje spábbačiekčama ja giehtaspáppastallama.
Bargobihtás galget oahppit buohtastahttit dápmoha ja rávddu. Soaitá álkibut álggos buohtastahttit rávddu ja dorski, dahje dápmoha ja dorski.
Teavsttat leat liŋkkas dás vuolábealde.
Lihkku bargguin!
Ohppiidgirji
Nationála luossaguovddáš oččoda nannosat luossanáli ja áigu nannet ádjagiid pedagogalaš resursan. Váldet mielde vásáhusaid ceahkkelanjas ja bidjet daid oktavuođaide maid vásihehpet olgun. Máŋga skuvlla lahka lea lagaš ája. Go vel stuorámus gávpogiin gávdnojit ádjagat maid luhtte sáhttá fitnat. Váldet oktavuođa minguin jus dárbbašehpet veahki, rávvagiid ja fágalaš lasáhusa.
Ohppiidgirji “Mat orrot du jogas?” sáhttá lea veahkkin sihke ovdabargui ja loahppabargui.