Luosa áiccut

Luossa sihke oaidná, gullá, haksá, máistá ja dovdá. Teaksta dás vuolábealde muitala luosa áiccuid birra. Doaibma, mii evttohuvvo, hástala du geavahit eará áiccuid go oainnu.

Gealbomihttomearit 7. ceahki maŋŋá

čilget mo organismmaid sáhttá rátkit váldojoavkkuide, ja addit ovdamearkkaid iešguđetlágan organismmaid dovddamearkkaid
čilget muhtun orgánavuogádagaid rupmašis ja válddahit mo vuogádagat doibmet ovttas

Geahča dárkilit dán čuollu luosa govvii. Gasku oainnát juogalágán sázu. Dat lea gilgasáhcoorgána mainna luossa sáhttá dovdat. Loga eambbo dovdaáiccu birra vuollelis. Govven: Eva B. Thorstad

Luosas leat seamma áiccut go mis olbmuin, muhto dat doibmet veahá eará ládje. Luosas eai leat čalbmeluomat, bealjit eai leat olggobealde ja njunnin leat dušše guokte ráiggi.

Oaidnu

Jurddaš mat jus dus livčče čalmmit dakko gokko bealjit leat. Mot de livččii geahččat? Luosas leat čalmmit goabbat bealde oaivvi. Dat sáhttá geahččat sihke ovddos guvlui ja maŋos guvlui ja siidui almmá lihkatkeahttá oaivvi. Luosa čalmmit doibmet maid nu ahte ovttain čalmmiin sáhttá geahččat maŋos seammás go nuppiin geahččá ovddos. Ja das eai leat čalbmeluomat. Čáhci doalaha čalmmiid njuoskkasin ja ráinnasin. Guolit oidnet ivnniid ja dábálaččat eai oainne nu guhkás.

Gullu

Vaikko mii eat oainne luosa beljiid, de dat dattetge sáhttá gullat. Das leat siskkáldas bealjit. Stuhčama čázis luossa gullá hui bures, muhto ii gula bures jiena, mii johtá áimmu mielde. Luosa bealjit leat oaivvi siste. Bealljegeađggit leat smávva, luovos dávttážat beljiid siste, mat veahkehit luosa sihke gullat ja dássádallat/balanseret. Don it muosehuhte luosa jus humat johgáttis, muhto jus steampput fatnasis de gal gullá du bures.

Haksindovdda

Guolis leat guokte haksinráiggi čalmmiid ovddabealde. Dat lea guoli njunni. Guolli haksá hui bures. Lea dehálaš haksit bures vai gávdná biepmu. Muhto guolli geavaha maiddái haksindovdaga veahkkin go galgá dádjadit ruovttoluotta ruovttujohkii gođđit. Go lahkana rittu, de nagoda haksit gos dat johka lea, gos bajásšattai, ja dádjada gitta dan báikái jogas gos veajahahttui.

Mástindovdda

Luossa sáhttá máistit. Máistindovdda lea njálmmis.

Dovdu

Luosa gilggas lea sáhcu. Dat lea gilgasáhcu, earenoamáš orgána mii dušše guliin ja muhtun amfiijain lea. Gilgasázus leat máŋga unna ráiggáža, maiguin guolli fihtte lihkastagaid ja deaddorievdademiid čázis. Gilgasáhcu lea ávkkálaš biepmu gávdnama ja várálašvuođaid fihttema várás. Máŋggas imaštallet bávččagago luossa go dohppe vuggii. Mii diehtit ahte luossa dovdá bákčasa, muhto eat dieđe mot dat bávččas dovdo.

“Jaskes bivdu” - doaibma

“Jaskes bivdun” hástala du geavahit eará áiccuid go oainnu. Mii stoahkat ahte dápmot oaguha luossačivgga. Dán beaivvi lea johka moivvas, nu ahte sihke dápmohis ja luossačivggas ferte leat liidni čalmmiid ovddas.

Klássa čuoččaha rieggán ja mánát dollet guhtet guoimmiset gieđaid. Riekkis lea bivdoguovlu.
Vállje ovtta dápmoha ja ovtta luossačivgga. Goappašagaide čanat liinni čalmmiid ovdii. De jorahat sudno birra, ja guođát olggobeallái rieggá goabbat sadjái.
Bivdu álgá. Dápmot ferte susttašit ja guldalit ja nu geahččalit gávdnat luossačivgga. Luossačivga ferte dahkat seamma ja váruhit borahallamis.
Buohkat fertejit orrut áibbas jaska ja čuovvut mielde mot bivdduin manná.

Oahpaheaddjái

Rávis dápmot borrá smávvaguolážiid, earret eará luossačivggaid. Dát lea jaskes stoagus, mii lea gelddolaš! Jus stoahkabehtet láhtteránu alde mii jaskkodahttá jienaid, de sáhttá guhká ádjánit ovdalgo luossačivga gávnnahallá.

Sáhttá maid rievdadallat stohkosa, geahččalit máŋggain dápmohiin oktanaga, máŋggain luossačivggain jna.

Sáhttá maid bidjat juoidá luossačivgii mii dahká ahte lea álkibut gávdnat dan. Ovdamearkka dihte sáhttá sirdit stohkosa sisdoalu merrii. Luossačivgii, mii dál lea veajet johtime merrii, sáhttet darvánit máŋga luossadihki. Dalle veajet návccahuvvá ja predáhtor álkit darvviha su.

Heŋge biellu luossaveajehii ja cokka luossaveajehii arvereaddju mii skoahpá. Šaddágo de álkibut bivdu predáhtorii?