Gođđoluossa
Čába goadjin gođđofárddain. Foto: Helge Skoglund.
Gođđoluossa lea luossa mii gođđá. Gođđoluossan sáhttit maid gohčodit luosa mii ráhkkana gođđamii.
Goadjin šaddada guovssa ja duovvi fas meađđemiid. Deanus muhttá gođđoluosa dađistaga hámi ja ivnni. Goadjin rievdá ruksesrunta ivdnái ja gáibi fitne stuorra fakki. Duovvi fas eanet ruškkoda.
Go luossa boahtá vuoja mearas detnui, de lea das šelges silbaivdni. Go lea orrun muhtin áigodaga deanus, de rievdagoahtá hápmi ja ivdni. Šelges silbaivdni jávká áiggi mielde oalát ja čuopma čáhpodišgoahtá.
Goadjin čiŋada eanemusat
Goadjenguolis sáhttit oaidnit ahte vuollegáibi roaŋkkadišgoahtá. Čakčat, ovdal go jiekŋa čatná deanu, de gođđá luosa iešguđetge deanuide. Dalle lea gođđoluossa hui ivdnái. Goadjima gođđofárda dahje -čuopma lea hui ivdnái ja ebmui. Goadjin viežžá ivnni ja searaid cuohpas – dalle čuopma oažžu rukseslágan ivnni ja gáibi roaŋkkada. Roaŋki lea buorre reaidu heaibumii, ja sihke čuomasivdni ja roaŋki leat mielde hirpmáhuhttimin duovi.
Duovvi ii šatta seamma ivdnái go goadjin, muhto ruškkoda eanet. Meađđemat baicce ožžot čielga runtaivnni. Gođđoluosačuopma šaddá assábut ja čuomas maid nannosat. Gal soaitá gánnáhahtti ahte čuopma nanosmuvvá go ferte heaibut, ja soaitá vel gártat deanus orrut dálvvi badjel.
Gođđoluossa geavaha buori áiggi ráhkkanit gođđamii. Duovvi sáhttá orrut seammá báikkis guhkit áigodagaid. Soaitá ahte orru máŋggaid vahkuid seammá sajis ovdal go álgá ohcat dan buoremus gođđosaji. Lea oalle garra gilvu daid buoremus gođđosajiid alde. Gievrramus goadjin dat lea gođđosaji hoavda.
Duovvi roggá gođđobáikki
Meađđen biddjo gođđoroggái. Lea duovvi mii roggá gođđosaji. Dat roggá beahcehiin ja mihtida rivttes čiekŋudaga maŋŋevevssiin. Dat roastileamos goadjin lea jođánit sajis ja luoitá guovssa meađđemiid ala, maid duovvi jođánit gokčá čievrrain.
Gođđobáikkiin lea álohii muhtun smávva skealmmat maid gohčodat gođđoveajehin. Dát unnoraččat leat ollesahkásaš (kjønnsmoden) goadjimat mat eai leat leamašan mearas borramuša háhkamin. Dat njáhkalit meađđemiid lusa ja leat mielde luoitimin guovssa daid ala. Dat ellet váralaččat ja sáhttet oalle jođánit goddot jos mannet ovdii ja gávnnahallojit.
Sneaky fuckers
Muhtun veajehat šaddet ollesahkásažžan (kjønnsmoden). Dat servet gođđamii. Buot leat goadjenguolit. Eaŋgalasgillii gohčodat mii daid “sneaky fuckers”. Dat mat cevzet gođđama, sáhttet maŋŋelaš johttát merrii. Boahtte háve go sii gođđet, de leat sturron ja eai leat šat gođđoveajehat.
Govas gurut bealde oainnát ovtta veajeha. Jos dat lea goadjenveajet, de sáhttá “smoltifiseret” ja mannat merrii, dahje sáhttá bissut deanus ja doaivut beassat mielde gođđat dego sneaky fucker! Soaitá dat lea seammá buorre strategiija.
Gođđoveajehiin ii leat seamma čáppa gođđofárda go daid stuorra gođđoluosain lea.