Deanufanas
Aage Solbakk
Ođđaáigásaš oaggunfanas mii hábmejuvvui 1950-logus. Dat lea oanehaš ja govdat ja das lea duolba vuođđu. Dainna lea álki suhkat guoikačázis. Foto: Mihkku Solbakk.
“Fanas” lea oktasaš-sámi sátni ja lea hui boares sámi sátni, várra 3000-4000 jagi boaris.
Mii diehtit ahte boarraseamos mearrasámi fatnasat ledje duddjojuvvon náhkis. Daid duddjojedje morššanáhkis, ja sávnnjiid gorro gottesuonaiguin. Kárájogas lea duddjojuvvon soames náhkkefanas 1800-logus. Dat ledje duddjojuvvon burrunáhkis.
Boarraseamos deanufatnasat ledje hui guhkit ja seakkit. Daid gohčodedje goargŋun-fanasin. Guhkkodat sáhtii leat 7:a mehteris 10 mehterii. Daid geavahedje fievrridit olbmuid ja gálvvuid. Dat ledje buorit goargŋut savvoniin ja guoikkain.
Fanasduddjon lei deaŧalaš lassiealáhus muhtumiidda badje Ohcejogas ja Kárášjogas. Doppe ledje beahcevuovddit mat heivejedje fanasávnnasin.
Árbevirolaš deanufanas lei guhkki ja seaggi. Govva: Deanu Musea/Tana Museum.
Lahtten Anárjogas Deanunjálbmái lea boares árbevierru. Dat dagahii ahte maiddái vuolle Deanus duddjogohte fatnasiid. Maŋemus fanasduojár dáppe lei Lávde-Niillas – Nils Andreas Lavde (1920-2003), Hárrejogas eret.
Fanas-duojáriin ledje iešguđet-lágan máhtut ja attáldagat fanasduddjomii. Danne álge gohčodit fatnasiid fanasduojára namman. Mis leat dakkár namat go Láidde-fanas, Eino-fanas ja Lavde-fanas.
1900-logus šattai oaggun fatnasiin deaŧalaš lassiealáhus máŋgasii Deanuleagis. Dat dagahii ahte lei dárbu duddjot ođđa fanasšlája mainna sáhtii suhkat guoikkas gos ledje buorit luossagovit. Goargŋun-fanas lei fuotni suhkat guoikkas.
Ođđa fanasšlája gohčodišgohte oaggunfanasin. Dat lei sihke oanehaš ja govdat, ja vuođđu hui duolbbas. Dainna lei álki suhkat rávdnjás guoikkas.
Oaggunfanas ođasmahttui maŋŋá nuppi máilmmesoađi, maŋŋá go fanasmuhtor šattai dábálas Deanus. Dat bođii Detnui 1920-logus. Muhtun duojár fuomášii duddjot soajáid ja giddet daid fanasliehku vuolle-oassái. Dalle ii ceagganan fanas vuojedettiin fanasmuhtoriin.
Kárášjogas lea leamaš guhkes fanashuksen árbevierru. Govvejeaddji Wilse govven mohtor- ja goargŋunfatnasa geassit 1933. Govva: Wilse/Norsk Folkemuseum.
Son gii hutkkai fanas-soajáid, lei Rájá-Hánsa – Hans Halonen, Njuorggámis eret.
Henry Pottinger
Geassit 1857 eaŋgalas almmái Henry Pottinger ja su skivir galliiga Deanu. Kárášjogas soai bálkáheigga njeallje albmá suhkat vulos Deanu, bisánaddat ja oaggut. Go ledje geargan oaggumis Gálgoguoikkas, de suga vulos galge luoitit fatnasiid báttiiguin Geavgŋá vulos. Ja Pottinger ja su skivir duođaid hirpmástuvaiga man čehpet sápmelaččat gieđahalle fatnasiid Geavgŋá vulos.