Geassemánnu
Silbačuovgi luossa
Geassemánnu lea dat mánnu maid buot luossabivdet vurdet. Muhtun jogain álgá luossabivdu juo miessemánus, muhto lea easkka geassemánus goas albma láhkái álggahuvvo. Silbačuovgi rávis luossa boahtá ruoktot mearas, ja dat buot stuorámusat bohtet vuosttamužžan. Guolásteaddji mielas han albmi lea allin ja sus lea jáhku ahte gottašii dan stuoraha.
Luossa lea goargŋumin dál. Dat lea čuvvon iežas siskkáldas myhtalaš kompássa ja hája lea dovdan iežas šaddan-joga ja gávdnan ruoktot. Geassemánus lea rávisluossa silbačuovgi ja gievra. Dat lea bures borran go boahtá ruoktot ja lea geargan guohtumiiguin muhtun áigái. Dattetge dohppe dat ain vuggii. Várra danne eardu go vuogga dahje dolgi oppa áigge jorrá ovddas dahje dat dohppe áiccuid dihtii go dat muittuha juoidá maid dat lea áiddo borran mearas.
Vaikke luossacuohppa geassemánus lea ruoksadamos ja buoiddimus muttus ja luossa lea erenoamáš buorre borramuš de lea goittotge ieš dat vásáhus mii vuosttamužžan geasuha luossabivdiid johkii. Luossabivdu lea máŋgasiidda vuoiŋŋasteapmi. Orostallan muhtun jaskesgeasseija johkagáttis geassemánus, okto, dahje buori ustibiiguin, lea lihkku. Sálaš dahje ii. Dat lea goittotge buorre vásáhus – erenoamážit go diehtá ahte luossa lea vuodjamin.
Foto: Kjell Sæther
Buorre luossabivdu jogas gos lea ollu veajehat. Nie mii sávvat ahte livččii. Muhto ii leat ban nie juohke sajis. Luossa lea oppalaččat jávkamin, ja máŋga jogas lea bivdingielddus. Luossabivdu lea dárkilit regulerejuvvon ja heivehuvvon ieš guđet šlájaid mielde. Mihttu lea ahte mii galgat sáhttit bivdit guoddevaš badjelbáhcagis. Vuosttamužžan fertet mii fuolahit ahte jogas leat doarvái gođđoguolit.
Geassemánu 9.b. lea merkejuvvon primsoabbái guolli (luossa). Dat lea merkejuvvon go dalle lea duođaid geassi, go luossa boahtigoahtá mearas jogaide. Beaivvi namma lea Kolbjørn luosain, ja lea muitobeaivin Bassi Columba dihte.